Teekond peale Eesti piiri

Seekord ei ole mingit Hesburgeri peatust. Autojuht Kait on rääkinud, ei mingit jokutamist ega poe või burksi peatust Eestimaal. Esimene peatus on Ikla piiripunktis, kohvitame pisut, Lenno sebib endale esimeseks mäepäevaks Eesti lipu (Vabariigi aastapäev). Järgmiseks naudime „mõnusaid“ Läti teid, Kait testib mitu korda pidureid ja Kaisa ja maTu koguvad tagant ette veerevat kraami.

Post ei ole üldse mitte stabiilne nagu üks post peaks olema. Aga need pidurdused teda ei heiduta ja ikka ja jälle tuleb ta tagant ettepoole juttu puhuma. Lõuna plaanime teha Läti/Leedu piiril puumajakeses nagu traditsiooniks on saanud, pargime auto, kuid seekord nad meid ei võõrusta, aknal on hoopiski silt „CLOSED 23.12-23.02“, selle peale jookseb jalad ristis ja juba mõni kümmend km jalgu väristanud Lenno lumekunsti tegema, ka teised meessoo esindajad liituvad.

Lõunasöögi teeme hoopiski Leedus, osadele juba tuttavas söögikohas, inglise keelt siin ei aksepteerita, niisiis saavadki kõik oma suurepärast vene keele veerimisoskust demonstreerida.

Kui tavaliselt on Guids see, kes igas peatuskohas midagi uut söödavat soetab, siis seekord on meie bussis sellise staatusega Lenno, kes leiab igas peatuspaigas, midagi joodavat, olgu see siis topsis või klaasis. Lõunasöögi paigas, tekkis tal pikk arutelu oma õlletoobiga, peale pikemat ootamist bussis, saatsime Posti teda otsima, tulemuseta. Järgmiseks saadame Kaidu ja peale pisikest ootamist tulevadki mõlemad rõõmsalt kepsutades.

Vahepeal on Evenslased kõvasti pedaali sõtkunud ja vähendavad vahet nii, kus jaksab. Poolas proovime uusi kiirteid, Lenno GPS aga ei arva, et see õige valik oleks, Kaidu oma vaidleb vastu ja nii me siis pendeldame ja valime kuldset keskteed. 23 paiku tuleb otsus, et nüüd võiks hotelli võtta. 

Valime pakutavast nimekirjast kõige meelepärasema nime ja seadistame gps’ud. maTu tutvub toredate GPS inimestega, lemmikuks saab „bain tsari muuri“ (hoia, vadakule), lipu järgi võiks arvata et tegu on pakistani neiuga, kes niimoodi käsutab.

Valitud „Aqua“, leidsmisega probleeme pole, tõotab olla ka üle keskmise Poola kvaliteedi, Lenno läheb asja uurima. Peagi naaseb märkmepaberiga ja teatab „Hotell pole kasutuskõlbulik, reception'si tädil käis selline kloorikas üle pea, et siin ööbides olema küll hommikuks kõik kloorimürgituse saanud“. 

Uueks sihtkohaks on Aqua’st saadud soovitus „Hotell M4“ tundub lihtne ja loogiline, kuid peale poole tunnist edasi-tagasi sõitmist/jooksmist/uisutamist...loobume ja lähme tuldud teed tagasi. Jürgen ja Lenno lähevad bensiinijaama müüjat sebima, ei saanud öömaja ka sealt, kuid saime soovituse minna tuldud teed tagasi. Teele jääb taas bensukas, kus suurem gäng ukse ees, Jürgen ja Lenno võtavad jälle julguse kokku ja lähevad vennastuma. Sealt kõlas konkreetne nimi „Afrodyta“ 8km metsa poole, see nimi oli kohe algul meil valikus aga kuna teised nimed kõlasid paremini siis nii ta läks. 

Üleväsimuse sümptomid levivad üle bussi, kõnekeel on rangelt keelatud kuulmiseks alla 16a. Sõidame teel, mis meenutab justkui jõuluvana aiateed. Lumi põlvini, puude allee ja valgus kumab eest. Sildid on siin maal hästi pandud, saame me vaid Bämbi sildist mööduda, kui 2 bämbit kepsutavad tee peal, Poola bämbi, CHECK!

Jõuame kaua otsitud „kodu“ ette, kell ~1:00am, pisut skeptilisust peegeldub kõigi nägudelt, hotelli nime laiend on spa&business, maja särab tuledes nagu väike teemand, kohatu kohe värvikireva jope ja tossudega sisse minna. Jällegi Jürn ja Lenno lähevad moosima, peale väikest moosimist, saavad nad oma jalad uksevahele ja peale väikest ootamist tulevad rõõmsatena välja. Diil tehtud ja seame end unepoosi pikema plärata. Seinad on siin õhukesed, kohatuid helisid on kuulda kõrvalt tubadest... aga magus uni võtab võimust. 

Ekipaaž nr 2 otsustab siiski pideva liikumise kasuks ja hotelli ei võeta. Esialgse hinnangu kohaselt on kahe auto vahe kõigest 300 km. Siiski otsustab Evens tunniajase sliibi kasuks ühes bensiinijaama parklas. Tundub, et asi töötab ja teekond jätkub Saksamaa suunas. Evens nokib, Guidsil oli mõte isegi, et ta vaid teeskleb magamisnägu ja tegelikult hoiab salaja rooli kui Evens nokib, aga lõpuks saab ka Guids tund aega sõita, kuigi see oli karm.